Süsteemne fenomenoloogiline organisatsiooni konsultant

Maht: 3 päeva / 30 akadeemilist tundi
Praktikapäev: 8 akadeemilist tundi + harjutamine peergruppides

Eesmärk:

Mooduli eesmärk on anda õppijale terviklik arusaam süsteemsest fenomenoloogilisest lähenemisest organisatsioonide kontekstis ning avada perekondlike süsteemide ja isiklike lojaalsuste mõju professionaalsetele suhetele ja organisatsioonilisele käitumisele.
Õppija omandab baasteadmised ja esmase kogemusliku tunnetuse lähenemise filosoofilisest ja praktilisest alusest, sealhulgas süsteemi kui elava organisatsiooni mõistmisest, nähtamatute mõjurite tajumisest ja süsteemse korra printsiipide – korrastatus, tasakaal ja kaasatus – tundmisest. Samuti õpitakse märkama, kuidas perekonna süsteemsed printsiibid ja rikkumised võivad peegelduda tööalastes suhetes, organisatsioonikultuuris ja meeskonna dünaamikates.

Teemad:

1. Süsteemse fenomenoloogilise lähenemise filosoofilised juured: Edmund Husserl, Franz Brentano, Maurice Merleau-Ponty, Martin Heidegger.
2. Organisatsioon kui elus süsteem: dünaamilisus, vastastikused mõjutegurid, homöostaas ja arenguline liikumine.
3. Nähtamatu korra printsiibid (kaasatus, korrastatus, tasakaal) organisatsioonides ja peresüsteemides.
4. Isiklik ja kollektiivne südametunnistus kui süsteemse lojaalsuse ja piiride kujundajad nii töö- kui peresuhetes.
5. Morfogeneetiline väli ja süsteemne taju: mustrite ülekandumine süsteemide vahel.
6. Süsteemi liikmete kaardistamine: organisatsioonis (asutajad, juhid, väärtused, töötajad, kliendid) ja peresüsteemis (vanemad, eelnevad partnerid, katkestatud elud, mõjukad sündmused).
7. Süsteemne nähtavus ja pimedus: miks osa mõjureid jääb märkamatuks ja kuidas neid teadlikuks teha.

Õpitulemused:

Mooduli läbinu:

1. teab süsteemse fenomenoloogilise lähenemise teoreetilisi aluseid ja oskab neid siduda organisatsioonilise tööga;
2. kirjeldab süsteemi nähtavate ja nähtamatute tasandite seoseid ja mõju nii organisatsiooni toimimisele kui ka professionaalsetele suhetele;
3. mõistab süsteemsete printsiipide tähendust (kaasatus, korrastatus, tasakaal) ning oskab neid ära tunda nii organisatsiooni- kui peresüsteemides;
4. oskab analüüsida, kuidas perekonna dünaamikad, lojaalsused ja katkestused peegelduvad tööalases käitumises;
5. eristab klassikalisi juhtimis- ja konsultatsioonimudeleid süsteemsest fenomenoloogilisest lähenemisest;
6. suudab reflekteerida oma positsiooni ja mõju süsteemis, arvestades nii organisatsioonilisi kui perekondlikke seoseid;
7. tunneb ära, millal peresüsteemi mõju takistab või toetab professionaalset arengut, ning oskab eristada olukordi, kus on vajalik täiendav tugi või refleksioon.

Maht: 3 päeva / 30 akadeemilist tundi
Praktikapäev: 8 akadeemilist tundi + harjutamine peergruppides

Eesmärk:

Mooduli eesmärk on tutvustada süsteemse fenomenoloogilise töö struktuuri ja loogikat ning arendada oskust töötada nähtamatute süsteemsete mõjuritega, mis avalduvad organisatsioonilistes olukordades. Osalejad õpivad kasutama esindusvälja fenomenoloogiat ja märkide tõlgendamist konsultatiivses kontekstis, et mõista organisatsiooni kui elusüsteemi toimimist ja sisemisi dünaamikaid. Tähelepanu keskmes on protsessi loomise tingimused, töö struktuur ja konsultandi sisemine hoiak.

Teemad:

1. Konstellatiivse meetodi arengulugu: Bert Hellingeri panus, fenomenoloogilise tunnetuse roll ja organisatsioonilise konstellatsiooni eripärad
2. Protsessi loomine ja hoidmine: konsultandi kohalolu, neutraalsus, turvalisus ning kliendi ja konteksti aktsepteerimine
3. Morfogeneetiline väli ja infoallikad: vaatlus, ruumiline paigutus, kehakeel, järjestus, väljajäetus
4. Töö struktuur: töö fookuse määratlemine, eesmärgi seadmine, esindajate valik ja paigutus, dünaamika ilmnemine, protsessi loomulik areng ja lõpetamine
5. Representatsioon ja kehateadlikkus: kuidas esindajad tajuvad süsteemseid signaale, milline on liikumise, tunnetuse ja vaatluse roll
6. Töövormid ja nende rakendatavus: grupitöö, individuaaltöö, sümboltöö (nt objektid, kujundid, kaardid); sobivuse hindamine vastavalt olukorrale
7. Konsultandi sisemine töö: keskendumine ja avatus sellele, mida süsteem näitab

Õpitulemused:

Mooduli läbinu:

1. selgitab konstellatiivse töö struktuuri ning oskab koostada tööplaani süsteemse fenomenoloogilise seansi läbiviimiseks
2. rakendab esindusvälja loomise ja info kogumise aluspõhimõtteid organisatsioonilise nõustamise kontekstis
3. eristab erinevaid töövorme ning valib sobiva lähenemisviisi vastavalt kliendi, organisatsiooni ja olukorra vajadustele
4. mõistab nähtamatute süsteemsete mõjude olulisust ning rakendab konsultatiivses töös fenomenoloogilise vaatlemise printsiipi
5. hoiab eetilisi ja professionaalseid piire ning suudab säilitada süsteemse konsultandi rolli, vältides terapeutilist sekkumist

Maht: 3 päeva / 30 akadeemilist tundi
Praktikapäev: 8 akadeemilist tundi + harjutamine peergruppides

Eesmärk:

Mooduli eesmärk on arendada oskust märgata ja sõnastada organisatsioonide nähtamatuid süsteemseid mustreid, mis kujundavad suhteid, juhtimisstiili ja arenguvõimalusi. Osalejad õpivad tundma mitteteadvustatud lojaalsusi, rollide segunemist ning kompensatsioonimehhanisme, mis tihti takistavad muutuste elluviimist. Erilist tähelepanu pööratakse süsteemi nähtamatule tasandile ja sellele, kuidas süsteemne fenomenoloogiline konsultant saab selles ruumis ohutult ja tõhusalt töötada.

Teemad:

1. Lojaalsus nähtamatute süsteemide ja isikute suhtes: kuidas tekivad mitteteadvustatud seosed varasemate töötajate, juhtide, otsuste või sündmustega
2. Rollide segunemine ja asendussuhted: süsteemsed nihked, kus inimene võtab teadlikult või teadmatult üle kellegi teise rolli, kandes süsteemi „varju”
3. Süü ja kompensatsiooni mehhanismid: nähtamatu süütunne kui süsteemse korra rikkumise tagajärg ning sellest tulenevad alateadlikud katsed tasakaalu taastada
4. Väljatõrjutud liikmed ja taastamiskatsed: kuidas süsteem püüdleb terviklikkuse poole, tuues tagasi väljatõrjutud osad – sageli uute töötajate või sündmuste kaudu
5. Organisatsiooni allhoovused ja ajaloolised jäägid: lõpetamata protsessid (konfliktid, reformid, ühinemised), mis jätkavad süsteemis oma mõju avaldamist
6. Tasandite eristamine: isiklik, grupi- ja süsteemne tasand ning nende mõju diagnoosimisel ja töövormi valikul
7. Fenomenoloogiline vaatlus ja märkide lugemine: liikumine, ruum ja kehakeel kui infoallikad varjatud mustrite mõistmisel
8. Sobiva töövormi valimine: millal kasutada grupitööd, individuaalkonsultatsiooni või struktuurset vaatlust

Õpitulemused:

Mooduli läbinu:

1. tuvastab ja sõnastab organisatsioonis esinevaid varjatud süsteemseid mustreid, mis mõjutavad koostööd ja juhtimist
2. eristab süsteemseid, isiklikke ja grupitasandi dünaamikaid ning oskab nendele vastavalt valida töövormi ja lähenemisviisi
3. mõistab lojaalsus- ja rollide ülekande dünaamikaid ning nende mõju üksikisiku ja organisatsiooni tasandil
4. oskab töötada nähtamatute süsteemsete dünaamikatega, võimaldades nende nähtavakstulekut turvalises keskkonnas
5. kasutab fenomenoloogilist vaatlust ja väljainfot professionaalselt ning eetiliselt süsteemse konsultandi rollis

Maht: 3 päeva / 30 akadeemilist tundi
Praktikapäev: 8 akadeemilist tundi + harjutamine peergruppides

Eesmärk:

Mooduli eesmärk on anda süsteemne ja fenomenoloogiline arusaam juhtimise ning meeskonnatöö süvatasanditest. Osalejad arendavad oskust märgata süsteemseid koormusi ja nihkeid, mis mõjutavad juhi positsiooni, meeskonnadünaamikat ja organisatsiooni toimimist. Erilise tähelepanu all on nähtamatud süsteemsed mõjurid, mida projitseeritakse juhi isikule ning varjatud rolliootusi. Õppeprotsessi fookus on juhi autentse positsiooni taastamisel süsteemis ning terviklikkuse tugevdamisel.

Teemad:

1. Juht kui projektsiooni- ja ülekande „pind“: kuidas organisatsioon või meeskond asetab juhi kohale kollektiivseid vajadusi, ootusi ja lahendamata teemasid
2. Juhi süsteemne positsioon: ajalooline järjekord, asutajapositsioonid, organisatsiooni juhtimisliini dünaamika
3. Topeltlojaalsused ja rollikonfliktid: juhi lojaalsus töötajatele vs struktuurile ning sellega seotud sisemised pinged
4. Süsteemsed koormused ja nihked: kuidas varasemate lahendamata juhtimissituatsioonide mõju kandub edasi järgmistele juhtidele
5. Varjatud juhtimisdünaamikad: süsteemi poolt juhi rolli asetatud ootused, mis ei pruugi kattuda ametliku tööülesandega
6. Autentsus ja süsteemne nähtavus: kuidas juht saab taastada kontakti oma tegeliku juhtimisfunktsiooniga ning toimida usaldusväärselt ja ehedalt

Õpitulemused:

Mooduli läbinu:

1. mõistab juhi süsteemset positsiooni ja selle tähendust organisatsiooni dünaamikates
2. oskab märgata varjatud lojaalsusi ja rollikonflikte meeskonnas ning nende mõju juhtimise kvaliteedile
3. eristab nähtavaid ja nähtamatuid juhtimiskoormusi ning oskab toetada juhti süsteemse tasakaalu suunas
4. kasutab süsteemseid ja fenomenoloogilisi töövorme juhtidega töötamisel eetiliselt ja professionaalselt
5. toetab juhi autentse kohalolu kujunemist, vältides terapeutilist üleujutust ning säilitades konsultatiivse rollipiiri

Maht: 3 päeva / 30 akadeemilist tundi
Praktikapäev: 8 akadeemilist tundi + harjutamine peergruppides

Eesmärk:

Mooduli eesmärk on arendada oskust tajuda ja tõlgendada meeskonnas toimuvaid süsteemseid ja fenomenoloogilisi protsesse. Fookuses on meeskond kui elav süsteem, mille nähtavad ja varjatud struktuurid mõjutavad igapäevast koostööd, rollijaotust ja arengut. Õppijad arendavad teadlikkust lojaalsuste, koormuste ja struktuursete nihete tajumiseks ning õpivad, kuidas neid mõjusalt tööprotsessides peegeldada. Süsteemne neutraalsus ja kollektiivse vastutuse tunnetamine on keskne oskus, mille abil toetada meeskondade sisemist tasakaalu ja tõhusamat toimimist.

Teemad:

1. Meeskondade areng ja süsteemne kooslus: kuidas kujuneb meeskond kui süsteem ning millised arenguetapid ja sisemised vajadused sellega kaasnevad
2. Koormuste ja lojaalsuste nihkumine: millal meeskonnaliige hakkab kandma süsteemi poolt asetatud koormust või lojaalsust kellegi või millegi suhtes, mis takistab koostööd
3. Struktuuri ja suhte dünaamika: nähtavad ja nähtamatud rollid, nende ajalugu ning mõju meeskonna tõhususele
4. Meeskonna rollid ja positsioonid: tööjaotus, kaasatus, varjatud alliansid, rollikordused ja võimu liikumine meeskonnas
5. Meeskonna arengufaasid ja süsteemsed vajadused: kohanemine, vastupanu ja uuenemine läbi süsteemse prisma
6. Süsteemse neutraalsuse hoidmine: kuidas vältida projektsioonide ja alliansside sattumist konsultandi töös, kuidas jääda peegelduseks kogu süsteemile

Õpitulemused:

Mooduli läbinu:

1. mõistab meeskonda kui elavat süsteemi, mille toimimist mõjutavad nii nähtavad kui nähtamatud tegurid
2. oskab tuvastada ja tõlgendada lojaalsusi, rollisegamisi ja struktureerimata suhteid meeskonnas
3. rakendab fenomenoloogilist vaatlust meeskondadega töötamisel, säilitades süsteemse neutraalsuse
4. toetab meeskonna arengut ja koostööd süsteemse positsioneerimise ja nähtavakstegemise kaudu
5. kasutab sobivaid konstellatiivseid ja struktuurseid töövorme, lähtudes meeskonna sisemisest loogikast ja arenguvajadustest

Maht: 3 päeva / 30 akadeemilist tundi
Praktikapäev: 8 akadeemilist tundi + harjutamine peergruppides

Eesmärk:

Mooduli eesmärk on mõista organisatsioonide sisemisi süsteemseid konflikte süsteemse fenomenoloogilise vaatenurga kaudu. Käsitletakse mehhanisme, mille kaudu organisatsioonid kannavad edasi lõpetamata protsesse ning uuritakse, kuidas need mõjutavad kultuuri, juhtimist ja arenguvõimalusi. Eesmärk on kujundada oskus toetada süsteemset transformatsiooni ja kriisiintegratsiooni, luues tingimused tasakaalu ja uue süsteemse korra kujunemiseks.

Teemad:

1. Süsteemne konflikt organisatsioonis ja meeskonnas: kuidas kollektiivne süsteem talletab kriitilisi kogemusi, kaotusi, katkestusi ning nende mõju organisatsiooni sisekliimale ja koostööle
2. Lõpetamata protsessid: koondamised, ühinemised, juhtimisprobleemid ja väärtuste konfliktid kui süsteemi “avatud kaared”, mis tekitavad varjatud dünaamikaid
3. Konfliktid kui süsteemse mustri kandjad: millised sümptomid viitavad süsteemsele konfliktile (nt püsivad pingeolukorrad, juhtide ja töötajate kiire vahetumine, arenguseisak)
4. Vastupanu muutusele: miks süsteemid takistavad muutust isegi siis, kui see on vajalik; kuidas süsteemid säilitavad tasakaalu ka ebafunktsionaalsel moel
5. Turvalise uuenemise tingimused: süsteemi usaldusväärsus, konsultandi neutraalsus ja kõigi osapoolte esindatus
6. Transformatsioon kui sisemine ümberkorraldus: mitte probleemide lahendamine, vaid uue tasakaalu võimaldamine organisatsioonis
7. Töövormid töös konfliktide ja transformatsiooniga: millal on õigustatud konstellatiivne lähenemine ja millal on see mittesobiv

Õpitulemused:

Mooduli läbinu:

1. mõistab organisatsiooni süsteemseid konflikte ja oskab neid eristada individuaalsetest või meeskondlikest probleemidest
2. tunneb süsteemsete konfliktide ilminguid ja oskab hinnata nende võimalikku päritolu
3. oskab toetada organisatsioone muutuse ja transformatsiooni protsessides ilma neid survestamata
4. rakendab süsteemse fenomenoloogilise konsultatsiooni töövorme kriisi- ja transformatsioonietappidel
5. oskab hinnata ja otsustada, millal konstellatiivne töö on sobiv ja millal mitte, lähtudes eetilistest ja süsteemsetest kaalutlustest

Maht: 3 päeva / 30 akadeemilist tundi
Praktikapäev: 8 akadeemilist tundi + harjutamine peergruppides

Eesmärk:

Tutvuda süsteemse fenomenoloogilise lähenemise rakendamisvõimalustega pedagoogika, sotsiaaltöö ja tervishoiu valdkondades. Eesmärgiks on anda oskused töötada nähtamatute süsteemsete mustrite ja dünaamikatega inimkeskses professionaalses raamistikus, arvestades eetikat, rollipiire ja erialaseid kontekste.

Teemad:

1. Süsteemne pedagoogika: õpilase ja õpetaja süsteemne positsioon; kool kui süsteem; õpetaja kui „asendaja“; varjatud lojaalsused ja rollisegamised haridussüsteemis
2. Õppimise takistused ja nähtamatu lojaalsus: kuidas õpiraskused ja nende käitumisprobleemid võivad peegeldada perekondlikke ja institutsionaalseid süsteeme
3. Pedagoogi professionaalne roll süsteemse välja hoidjana: autoriteet, piiritunne, neutraalsus ja fenomenoloogiline kohalolu
4. Sotsiaaltöö süsteemne mõõde: klient mitte kui „indiviid“, vaid kui süsteemi esindaja; perekonna ja institutsioonide mõju; interventsioon kui süsteemi nihestus
5. Lojaalsus ja kaasasündinud rollid sotsiaaltöös: päästja, asendaja, tõrjutud rollid ja nende mõju tööprotsessile
6. Sotsiaaltöötaja kui süsteemse nähtamatuse kandja: kuidas isiklik ajalugu, professionaalne roll ja süsteemne lojaalsus võivad tekitada tööalaseid nihkeid ja pingeid
7. Tervishoid ja süsteemne nähtamatus: haigus kui süsteemi kandja; meditsiinitöötaja kui sümptomiväljale projitseerija; psühhosomaatilised seosed ja süsteemne tähendus
8. Tervishoiutöötaja kui süsteemi peegel: patsiendi peresüsteemi dünaamika avaldumine ravisuhtes
9. Süsteemne positsioon tervishoius: ravitulemuste ja kommunikatsiooni seos personali süsteemse rolliga

Õpitulemused:

Mooduli läbinu:

1. mõistab süsteemse fenomenoloogilise lähenemise tähendust ja rakendatavust pedagoogikas, sotsiaaltöös ja tervishoius
2. oskab märgata süsteemseid mustreid, mis mõjutavad õppimist, arengut, ravi või sotsiaalset käitumist
3. oskab hoida professionaalseid piire ja eetilist raamistikku süsteemsete dünaamikatega töötamisel
4. oskab hinnata, millal süsteemne vaade toetab inimese või organisatsiooni tasakaalu ja millal see ei ole asjakohane
5. oskab kasutada juhtumianalüüsi ja fenomenoloogilist vaatlust oma erialases töös süsteemsest lähtuvalt

Maht: 3 päeva / 30 akadeemilist tundi
Praktikapäev: 8 akadeemilist tundi + harjutamine peergruppides

Eesmärk:

Arendada süsteemset ja fenomenoloogilist mõtlemist ärikeskkonna ja organisatsioonide strateegilise arengu kontekstis. Anda töövahendid nähtamatute mustrite ja varjatud dünaamikate tuvastamiseks äristruktuurides, juhtimises, muutuste juhtimises ja ärisuhetes.

Teemad:

1. Ärisüsteemi mõistmine: ettevõte kui dünaamiline süsteem – asutajad, omanikud, juhid, kliendid, konkurendid
2. Asutaja energia ja ettevõtte identiteet: kuidas ettevõtte algus mõjutab organisatsioonikultuuri ja arengut
3. Ebaõnnestumised ja lõpetamata muutused: ettevõtte ajaloos toimunud kaod, pankrotid, partnerivahetused jms kui süsteemsed sõlmpunktid
4. Omanik ja juht: lojaalsusstruktuurid ning vastandlike rollide konflikt – juht kui omanik versus juht kui teenija
5. Strateegilised otsused süsteemse pilguga: kas valik lähtub hirmust, lojaalsusest, visioonist või tasakaalu taastamise vajadusest
6. Kliendisuhe kui süsteemne peegeldus: kuidas nähtamatud mustrid kanduvad klientide ja ärisuhete tasandile
7. Konstellatiivsete ja struktureeritud töövormide kasutamine ärikeskkonnas: süsteemne, struktuurne, dünaamiline
8. Brändi konstellatsioon: brändi identiteet, kliendiside, nähtamatu sõnum. 
9. Marketing konstellatsioon: konkurents, kliendirühm, positsioneerimine, hinnatundlikkus

Õpitulemused:

Mooduli edukas läbinu:

Maht: 3 päeva / 30 akadeemilist tundi
Praktikapäev: 8 akadeemilist tundi + harjutamine peergruppides

Eesmärk:

Õppida läbi viima süsteemseid fenomenoloogilisi konsultatsioone individuaalses formaadis, kasutades sobivaid vahendeid ja lähenemisi. Arendada oskust luua esindusväli ilma grupiesindajateta ning toetada klienti nähtamatute süsteemsete seoste teadvustamisel ja korrastamisel. Mõista süsteemse fenomenoloogilise konsultandi sisemist hoiakut ja professionaalset positsiooni, arendada eetilist tundlikkust ning oskust tegutseda vastutustundlikult süsteemide ja inimestega töötades. Õppida eristama oma isiklikke impulsse süsteemi peegeldusest ja  hoidma neutraalsust.

Teemad:

1. Individuaalsessiooni olemus ja erinevus grupitööst
2. Konsultandi ja kliendi roll individuaaltöös
3. Asendusvahendite kasutamine: figuurid, paberid, esemed, visualiseerimine. Kehatöö ja fenomenoloogiline tajumine individuaalses väljas
4. Erinevad formaadid: kaarditöö, tahvlitöö, online-konstellatsioonid
5. Eetika ja vastutus individuaaltöös: psühholoogiline turvalisus ja rollipiirid
6. Konsultandi identiteet: isiklik tee, süsteemne positsioon, professionaalne vastutus
7. Piiride hoidmine ja eetika: millal töötada, millal mitte; süsteemne eetika vs ametieetika
8. Esindusvälja väärkasutus ja ohuolukorrad: isiklike motiivide sissetung süsteemi välja
9. Süsteemne eetika dilemmades: töötamine haavatavate gruppidega, institutsionaalne sekkumine
10. Konsultandi enesehoid: supervisioon, kollegiaalne peegeldus, teadlikkus oma dünaamikatest

Õpitulemused:

Mooduli läbinu:

1. mõistab individuaalse konstellatiivse töö eripära ja töö tähendust ilma grupiesindajateta
2. oskab kasutada sobivaid töövahendeid ja lähenemisi süsteemi nähtavakstegemiseks 
3. rakendab eetilist ja süsteemset raamistikku individuaalse töö puhul ning mõistab selle piire ja võimalusi
4. oskab kasutada visuaalseid ja kehalisi tööviise, et toetada süsteemset korrastust ja nähtavust
5. mõistab süsteemse fenomenoloogilise konsultandi sisemist positsiooni ning selle tähendust töö kvaliteedile
6. eristab isiklikke dünaamikaid süsteemi nähtustest ning oskab vajadusel võtta toetust supervisioonist
7. rakendab süsteemset eetikamõtlemist keerulistes ja tundlikes töösituatsioonides
8. oskab reflekteerida oma rolli, mõju ja kohalolu konsultatiivses protsessis

Maht: 4 päeva / 40 akadeemilist tundi

Eesmärk

Sünteesida kogu õppekava jooksul omandatud teoreetilised teadmised, praktilised kogemused ja isiklik areng süsteemse fenomenoloogilise konsultandina. Kujundada terviklik arusaam oma professionaalsest identiteedist, positsioneerimisest ja eetilistest piiridest. Lõpumooduli fookuses on õppija võime näidata oma kompetentsust läbi juhtumitöö, portfoolio ja eneserefleksiooni, kinnitades valmisolekut iseseisvaks tööks süsteemse praktikuna.

Teemad:

1. Juhtumitöö esitlus: klienditöö dokumenteeritud kirjeldus ja süsteemne analüüs – tellimus, tööprotsess, rakendatud meetodid, nähtavaks saanud süsteemsed seosed ja tulemused
2. Portfoolio: iseseisvalt koostatud ülevaade õpiteekonnast, professionaalsest arengust, osalemistest ja töövormide omandamisest
3. Teoreetiline essee: valitud süsteemse või fenomenoloogilise võtmeteema süvitsi käsitlemine ning seostamine praktikas ilmnevaga
4. Eneserefleksioon: isiklik areng, õpitud hoiakud, väljakutsed ja professionaalsed tugevused
5. Praktikuna positsioneerimine: sihtrühmad, töö fookus, töövormid, piirid ja eetilised kaalutlused
6. Suuline esinemine: juhtumi ja portfoolio esitlemine eksamikomisjoni ees
7. Tagasiside protsess: õppijate vaheline peegeldus, juhendaja ja komisjoni tagasiside
8. Lõpumooduli rituaal: lõpetamine, tähistamine ja süsteemse tee kinnistamine

Õpiväljundid:

Mooduli läbinu:

1. oskab struktureerida ja esitleda juhtumit süsteemselt, eetiliselt ja reflekteeritult
2. suudab luua ja esitada portfoolio, mis peegeldab tema õpiteekonda ja professionaalset küpsust
3. mõistab oma töö teoreetilisi aluseid ja suudab neid integreerida praktilise kogemusega
4. on võimeline analüüsima oma professionaalset identiteeti, tööstiili ja piire
5. oskab vastu võtta ja anda asjakohast tagasisidet ning kasutada seda professionaalseks kasvuks
6. on valmis töötama iseseisva süsteemse fenomenoloogilise konsultandina eetilises ja professionaalses raamistikus

1. Alkemade, F., & Papachristos, G. (2025). Systems thinking and complexity in transitions research: Understanding system dynamics, feedback loops, and non-linear change. In Introduction to Sustainability Transitions Research. Cambridge University Press.
2. Andersen, A. D., & Geels, F. W. (2023). Transformative innovation policy and system change: Lessons from the green transition in Denmark. Research Policy, 52(3), 104633. https://doi.org/10.1016/j.respol.2023.104633
3. Bohm, D. (1996). On Dialogue. Routledge.
4. Boszormenyi-Nagy, I., & Krasner, B. R. (1986). Between Give and Take: A Clinical Guide to Contextual Therapy. Brunner/Mazel.
5. Campbell, J. (2004). The Hero’s Journey: Joseph Campbell on His Life and Work. New World Library.
6. Cohen, H., & Bai, H. (2007). Philosophical Inquiry in Education: Demonstrating the virtues of dialogical teaching. Journal of Educational Thought, 41(1), 5–20.
7. Hellinger, B., ten Hövel, G. (1999). Acknowledging What Is: Conversations with Bert Hellinger. Zeig, Tucker & Theisen.
8. Hellinger, B. (2006). Love’s Hidden Symmetry: What Makes Love Work in Relationships. Zeig, Tucker & Theisen.
9. Hellinger, B. (2009). Rangordnung der Liebe – Die Ordnung der Hilfe. Carl-Auer Verlag.
10. Hüther, G. (2012). Kommunale Intelligenz: Potenziale entdecken, Zusammenhalt stärken. Vandenhoeck & Ruprecht.
11. Hüther, G., & Hauser, M. (2022). Die Kunst der Begegnung: Wie wir gemeinsam wachsen. Vandenhoeck & Ruprecht.
12. Insa Sparrer (2007). Miracle, Solution and System: Solution-focused Systemic Structural Constellations. SolutionsBooks.
13. Mindell, A. (2000). The Leader as Martial Artist: An Introduction to Deep Democracy. Lao Tse Press.
14. Mindell, A. (1995). Sitting in the Fire: Large Group Transformation Using Conflict and Diversity. Lao Tse Press.
15. Ruppert, F. (2011). Symbiose und Autonomie: Trauma und Liebe verstehen und lösen. Kösel-Verlag.
16. Ruppert, F. (2018). Early Trauma: New Knowledge – How to Understand and Treat It. Green Balloon Publishing.
17. Schlippe, A. von, & Schweitzer, J. (2019). Lehrbuch der systemischen Therapie und Beratung. Vandenhoeck & Ruprecht.
18. Senge, P. M. (2006). The Fifth Discipline: The Art and Practice of the Learning Organization. Doubleday/Currency.
19. Siegel, D. J. (2010). The Mindful Therapist: A Clinician’s Guide to Mindsight and Neural Integration. W. W. Norton & Company.
20. Snowden, D., & Boone, M. E. (2007). A Leader’s Framework for Decision Making. Harvard Business Review, November 2007.
21. Wilber, K. (2000). A Theory of Everything: An Integral Vision for Business, Politics, Science and Spirituality. Shambhala.
22. Wilber, K. (2007). The Integral Vision: A Very Short Introduction to the Revolutionary Integral Approach to Life, God, the Universe, and Everything. Shambhala.
23. Wheatley, M. J. (2006). Leadership and the New Science: Discovering Order in a Chaotic World. Berrett-Koehler.
24. Weber, G. (2002). The Art and Practice of Systemic Constellations: Leading Effective Family and Organizational Constellations. Systemic Constellations Press.
25. Weber, G., & Schneider, S. (2004). Organisationsaufstellungen: Lösungen finden mit System. Carl-Auer Verlag.