Süsteemse fenomenoloogilisee terapeudi ja spetsialisti õpe

Maht: 30 ak h + 10 h
Kuupäevad: 18.-20.04.2024
Koolitajad: Karin London, Heiki Eesmaa

Õpiväljundid:
Mooduli läbinu:

• mõistab süsteemse fenomenoloogilise lähenemise aluspõhimõtteid, ajalugu ja filosoofilisi juuri;
• oskab eristada süsteemse fenomenoloogia ja konstellatsiooniteraapia olemuslikke eripärasid;
• mõistab süsteemsete printsiipide rolli konstellatiivse töö taustana (lojaalsus, südametunnistus, kuuluvus, tasakaal);
• oskab eristada psühhoteraapilisi elemente süsteemse fenomenoloogia kontekstis;
• on loonud isikliku visiooni ja tegevusplaani spetsialistiks või terapeudiks kujunemisel;
• on koostanud kompetentsimudeli enda valitud arengutaseme (spetsialist või terapeut) alusel.

Teemad:

• Sissejuhatus süsteemse fenomenoloogia ja konstellatiivse töö maailma: ajalooline areng ja mõjutajad (filosoofia, psühhoteraapia, süsteemiteooria).
• Mis on süsteemne fenomenoloogia? – erinevused ja seosed süsteemse teraapia ja konstellatsiooniteraapiaga.
• Süsteemsed printsiibid: kuuluvus, hierarhia, tasakaal, lojaalsus, südametunnistus.
• Psühhoteraapia algelementide äratundmine konstellatiivses protsessis.
• Epigeneetika ja intergeneratsioonilised ülekanded: teaduspõhine vaade süsteemsetele dünaamikatele.
• Ühekordne konstellatsioonitöö versus pikaajaline protsessitöö – terapeutilised kaalutlused.
• Konstellatiivse töö kasu ja võimalikud riskid – teadlikkus vastutusest ja eetilistest piiridest.
• Uurimuste ja tõenduspõhise lähenemise ülevaade.
• Terapeudi ja spetsialisti kompetentsid – Euroopa ja rahvuslikud standardid.
• Kompetentsimudeli koostamine: oskuste ja teadmiste enesehindamine, arenguplaneerimine.

Maht: 30 ak h + 10 h
Kuupäevad: 06.-08.06.2024
Koolitajad: Karin London

Õpiväljundid:
Mooduli läbinu:

• mõistab peresüsteemi ja suguvõsasüsteemi ülesehitust ja toimimisdünaamikaid;
• teab, kes kuuluvad süsteemi ning kuidas määratleda süsteemi piire erinevates olukordades;
• oskab eristada süsteemi erinevaid tasandeid (individuaalne, paarisuhe, perekond, esivanemad, kollektiivsed süsteemid);
• omab teadmisi põlvkondadeülese trauma ja ressursside ülekande kohta;
• mõistab konstellatiivse töö tasandeid ja etappe ning oskab neid valida vastavalt töö eesmärgile;
• oskab läbi viia süsteemset intervjuud kasutades tsirkulaarse küsitlemise ja fenomenoloogilise kuulamise põhimõtteid.

Teemad:

• Peresüsteem ja suguvõsasüsteem: struktuurid, kuuluvus, avatud ja suletud süsteemid.
• Süsteemi liikmete määratlemine: bioloogiline, psühholoogiline, sotsiaalne kuuluvus.
• Süsteemide tasandid: individuaalne, paarisuhe, lapsevanemad, esivanemad, kollektiivne väli.
• Põlvkondade trauma: nähtavad ja varjatud ülekanded; süsteemsed katkestused ja lojaalsused.
• Ressursside ülekanne suguvõsas: toetus, tugevus, väärtused, ellujäämismustrid.
• Konstellatiivse töö tasandite valimine: kuidas otsustada, millisel süsteemsel tasandil töötada
• Konstellatsioonitöö etapid: eeltöö, intervjueerimine, töö väljal, järeltöö.
• Süsteemne intervjuu: eesmärk, ülesehitus, vastuvõtlikkus ja avatus.
• Tsirkulaarne küsitlemine ja fenomenoloogiline kuulamine: mõistmise süvendamine ilma tõlgendamiseta.

Maht: 30 ak h + 10 h
Kuupäevad: 19.-21.09.2024
Koolitaja: Olga Knjazeva

Õpiväljundid:
Mooduli läbinu:

• teab, miks ja kuidas tuli kasutusele mõiste morfogeneetiline väli
• saab aru süsteemsee konfiguratsiooni versus morfogeneetilisee välja erinevustest
• teab, kuidas  mõiste müstifitserimine võib kahjustada
• mõistab morfogeneetilise välja rolli süsteemse fenomenoloogilise töö kontekstis;
• oskab märgata, lugeda ja tõlgendada välja liikumisi konstellatiivse töö käigus;
• oskab eristada väljatunnetust isiklikust projektsioonist ning reguleerida iseenda tajuvälja;
• mõistab välja tähendust süsteemsete resonantside ja informatsiooni edasikandjana.

Teemad:

• Morfogeneetilise välja mõiste ja tähendus: selle ajalugu ja areng Bert Hellingeri töödest  ja kuni  kaasaegsete praktikateni suunas.
• Välja erinevad tasandid ja vormid: individuaalne väli, grupiväli, kollektiivne väli, transpersonaalne väli.
• Välja tajumine ja fenomenoloogiline lugemine: kehateadlikkus, resonants, taju ja vaikne teadmine.
• Välja tõlgendamise eetilised aspektid ja terapeudi isiksus tööriistana.
• Välja ja struktuuri koosmõju süsteemses töös: kuidas väljal ilmnev info mõjutab töö eesmärki ja arengusuunda.
• Praktilised harjutused välja tajumise ja tõlgendamise arendamiseks.

Maht: 30 ak h + 10 h
Kuupäevad: 21.-23.11.2024
Koolitaja: Olga Knjazeva

Õpiväljundid:
Mooduli läbinu:

• mõistab peresüsteemis esinevate düsfunktsionaalsete dünaamikate olemust ja mõju;
• oskab märgata ja sõnastada põimumise, nihutamise ja lõimumise mustreid konstellatiivses töös;
• eristab transferentsi ja projektsiooni kui dünaamilisi nähtusi konstellatsiooniprotsessis;
• teab, kuidas viia läbi terapeutilisi ja süsteemseid sekkumisi dünaamikate vabastamiseks ja nähtavakstoomiseks;
• oskab kasutada praktilisi töövõtteid düsfunktsionaalsete dünaamikate transformeerimiseks.

Teemad:

• Peresüsteemi düsfunktsionaalsed dünaamikad: definitsioon, avaldumisvormid ja mõju pereliikmetele.
• Süsteemne põimumine: kuidas isik “seob end” kellegi saatusega, kuidas seda ära tunda.
• Nihutatud rollid: vanemluse ülevõtmine, lapsevanemaks olemise tühimik, “asendused” süsteemis.
• Süsteemne lõimumine ja tervenemise võimalused: kontakt katkestatud armastusega, ressursside taasühendus.
• Transferents ja projektsioon terapeutilises konstellatsioonis: äratundmine, isiklik versus süsteemne taju.
• Interventsioonid: nähtavaks toomine, laused, positsioonide muutus, sümboolsed teod.

Maht: 30 ak h + 10 h
Kuupäevad: 23.-25.01.2025
Koolitajad: Maire Taska

Õpiväljundid:
Mooduli läbinu:

• mõistab süsteemse mõtlemise loogikat ja korduvaid algoritmilisi mustreid süsteemse fenomenoloogia kontekstis;
• oskab tuvastada süsteemseid algoritme genogrammidel ja perekonnasüsteemi kirjeldustes;
• tunneb komplementaarseid ja paradoksaalseid süsteemseid seoseid ning nende mõju individuaalsele ja kollektiivsele dünaamikale;
• oskab koostada ja kasutada vabastavaid ning tervendavaid lauseid vastavalt tuvastatud dünaamikale;
• mõistab vabastavate lausete mõju meele arengule ning oskab neid kasutada süsteemi tugevdamiseks ja toetamiseks.

Teemad:

• Süsteemse mõtlemise algoritmid: korduvad mustrid, süsteemi sisemised “käsud” ja nende toimemehhanismid.
• Genogrammi ja süsteemse kaardi lugemine süsteemsete algoritmide avastamiseks.
• Komplementaarsus: vastandjõudude koosmõju süsteemis (nt. ohver-päästja-tagakiusaja kolmnurgad).
• Paradoksaalsed seosed: nähtamatud lojaalsused, “asendused” ja mitmekihilised peredünaamikad.
• Vabastavad ja tervendavad laused: ülesehitus, mõju, sobivus konteksti ja kliendi valmisolekule.
• Vabastavate lausete koostamise algoritmid: sümptomipõhised, rollipõhised, ajaloolised ja varjatud seosed.
• Interventsioonide liigid: verbaalsed, mitteverbaalsed, sümboolsed, kehapõhised ja ruumilised.

Maht: 30 ak h + 10 h
Kuupäevad: 20.-22.03.2025
Koolitajad: Karin London

Õpiväljundid:
Mooduli läbinu:

• mõistab kiindumusteooria ning psühhoanalüütilise arenguteooria tähtsust konstellatiivse töö kontekstis;
• oskab märgata klientide meele- ja isiksuse struktuuride arengutasandeid ning nendega süsteemselt töötada;
• tunneb kiindumusstiile ja oskab neid ära tunda peresüsteemide mustrites;
• oskab tuvastada ja toetada kliendi arengut turvalisema isiksusstruktuuri ja meele tugevnemise suunas;
• suudab lõimida süsteemse fenomenoloogilise töö psühhodünaamiliste ja arenguliste aspektidega terapeutilises protsessis.

Teemad:

• John Bowlby kiindumusteooria ja selle tõlgendamine süsteemse fenomenoloogia vaates: kiindumusstilid, katkestatud kiindumus ja “sisemine ema”.
• Kiindumushäirete kajastumine süsteemiväljal: lojaalsuskonfliktid, regressiivne käitumine, asendussuhted.
• Psühhoanalüütiline arenguteooria süsteemse töö kontekstis: ego areng, psüühilised kaitsemehhanismid, varane arenguline tugi või selle puudumine.
• Veikko Tähkka isiksuse struktuuride kirjeldus ja seosed süsteemsete mustritega.
• Murray Boweni teooria “mina diferentseerumisest”: autonoomia, lojaalsus ja süsteemne segadus.
• Kiindumus kui süsteemne nähtus: dünaamika üle põlvkondade ja mõju partnerlussuhetele.

Maht: 30 ak h + 10 h
Kuupäevad: 15.-17.05.2025
Koolitajad: dr. Viljar Veede

Õpiväljundid:
Mooduli läbinu:

• mõistab psühhiaatrilise ja süsteemse fenomenoloogilise käsitluse erinevusi ja ühisosi;
• tunneb RHK (rahvusvaheline haiguste klassifikatsioon) struktuuri ja olulisi psüühikahäirete kategooriaid;
• oskab analüüsida kliendilugusid psühhiaatria ja süsteemse konstellatsioonitöö lõimitud vaatenurgast;
• oskab määratleda, millal on süsteemne töö sobiv ja millal tuleb suunata klient teise spetsialisti juurde;
• mõistab koostöö vajalikkust teiste vaimse tervise spetsialistidega.

Teemad:

• Psühhopatoloogia olemus ja selle käsitluse areng psühhiaatria ajaloos.
• Diagnostilised protseduurid: anamnees, seisundi hindamine, jälgimine.
• Psüühikahäirete kontinuum: norm – piiriseisund – häire.
• RHK-10 ja RHK-11: süsteemid ja olulisemad diagnooside grupid (meeleoluhäired, ärevushäired, isiksusehäired, psühhootilised häired jne).
• Isiksuse ja psüühikahäired süsteemse fenomenoloogia kontekstis.
• Neurobioloogilised ja neurokeemilised alused (dopamiin, serotoniin, närvivahendus).
• Tähelepanupuudulikkus ja hüperaktiivsus (ATH), autismispektrihäired (sh Aspergeri sündroom) ja nende käsitlus süsteemses töös.
• Millal soovitada klient konstellatsioonitööle, millal mitte: vastunäidustused ja piirangud.
• Töö eetika ja vastutus raske psüühikahäirega kliendiga.
• Koostöö terapeudi, arsti, psühhiaatri ja pereliikmetega: rollid ja piirid.

Maht: 30 ak h + 10 h
Kuupäevad: 21.-23.08.2025
Koolitajad: Küllike Lillestik

Õpiväljundid:
Mooduli läbinu:

• mõistab pereteraapia teoreetilisi aluseid ja erinevaid koolkondi (strukturaalne, süsteemne jt);
• oskab rakendada süsteemse fenomenoloogia kontekstis pereteraapia põhimõisteid;
• tunneb genogrammi koostamise ja tõlgendamise aluseid;
• oskab genogrammi abil märgata põlvkondadeüleseid mustreid, suhtedünaamikaid, varjatud lojaalsusi, süsteemseid katkestusi ja kordusi;
• mõistab Boweni süsteemiteooria põhikontseptsioone (diferentseerumine, triangulatsioon, emotsionaalne lõksusolek jm) ning oskab neid kasutada konstellatiivse töö mõtestamisel;

Teemad:

• Perekond kui süsteem: funktsioonid, piirid, hierarhiad, allasurumine ja esile tõstmine.
• Perekonna arengulised etapid: üleminekud, kriisid ja nende süsteemne tähendus.
• Boweni teooria: “mina” diferentseerumise mõiste, emotsionaalsed protsessid peres, triangulatsioon, põlvkondadeülesed ülekanded.
• Genogramm: struktuur, tähised, ajaloolise ja emotsionaalse info kogumine ja tõlgendamine.
• Strukturaalne pereteraapia (S. Minuchin): funktsionaalsed ja düsfunktsionaalsed struktuurid; all-süsteemid ja piirid.
• Virginia Satir ja pereskulptuur: varajane fenomenoloogiline töö perega.
• Paarisuhte dünaamika: lapsepõlvetraumade projektsioon, partneri roll lapsepõlve vajaduste rahuldamisel.
• Suhtefaasid ja terapeudi roll: romantiline faas, võimuvõitlus, teadlik armastus; terapeudi neutraalsus ja toetus.

Maht: 30 ak h + 10 h
Kuupäevad: 16.-18.10.2025
Koolitaja: Urve Uusberg

Õpiväljundid:

• saab ülevaate kliinilise psühholoogia olulisematest mõistetest ning häiregruppidest;
• tunneb ära psüühikahäirete peamised sümptomid ja oskab hinnata, millal on süsteemne fenomenoloogiline töö sobiv ning millal tuleb klient suunata edasi spetsialisti juurde;
• mõistab kliiniliste sümptomite võimalikku süsteemset tausta ja oskab neid käsitleda konstellatiivses töös piisaval määral;
• suudab kasutada saadud teadmisi kliendijuhtumite mõtestamiseks ja sobivate tööviiside valimiseks.

Teemad:

• Meeleoluhäired: depressioon, bipolaarne häire, nende süsteemsed mustrid.
• Ärevushäired: generaliseerunud ärevus, paanikahäire, foobiad (lihtfoobia, sotsiaalfoobia), obsessiiv-kompulsiivsed häired.
• Suitsidaalsus: süsteemne käsitlus ja võimalused konstellatiivses töös.
• Isiksusehäired: piirialane isiksus, nartsissism, sõltuvuslik isiksus jms – sümptomid ja süsteemsed tagamaad.
• Sõltuvused: ainete ja käitumuslikud sõltuvused, nende peresüsteemne taust ning võimalikud lojaalsusmustrite väljendused.
• Häirete süvenemise ja kroonilisuse süsteemne mõtestamine.

Maht: 30 ak h + 10 h
Kuupäevad: 11-13.12.2025
Koolitajad: ja Karin London

Õpiväljundid:
Mooduli läbinu:

• mõistab individuaalse fenomenoloogilise lähenemise olemust, eesmärke ja võimalusi võrreldes grupi konstellatiivse tööga;
• oskab luua turvalise tööraamistiku individuaalse seansi jaoks ja kohandada töövormi vastavalt kliendi vajadustele ja valmisolekule;
• tunneb erinevaid individuaalse fenomenoloogilise lähenemise tehnikaid ja oskab neid teadlikult rakendada;
• oskab kasutada kehateadlikkuse ja somaatiliste impulsside jälgimist süsteemse välja tajumise osana;
• oskab struktureerida ja juhtida individuaalse fenomenoloogilise lähenemise protsessi algusest lõpetamiseni ning viia läbi järelrefleksiooni ja integratsiooni.

Teemad:

• Individuaalse fenomenoloogilise lähenemise definitsioon ja olemus: millal ja kellele see sobib.
• Erinevused ja sarnasused grupi fenomenoloogilise lähenemise: süsteemse välja toimimine individuaalses töös.
• Intervjuu tähendus ja mõõde individuaaltöös: süsteemsete fookuste ja sisemiste piltide kogumine.
• Individuaalse töö vormid ja tehnikad:
  • Sümboolsed asendajad: nukud, ankrud, kaardid
  • Keha töö väljal: somaatiline peegeldus, kehapooside vahetus, tunnetuslikud liikumised
  • Ankrute kasutamine ja ruumiline töö
  • Rollivahetus ja sisemiste osade kehastamine
  • Joonistamine ja visualiseerimine
• Töö lõpetamine ja järelprotsess: integratsioon, tähenduslikkus, mõju jälgimine

Maht: 30 ak h + 10 h
Kuupäevad: 26-28.02.2026
Koolitaja: Tiiu Bolzmann

Õpiväljundid:
Mooduli läbinu:

• mõistab tunnete ja emotsioonide olemust süsteemses fenomenoloogilises töös;
• oskab eristada kehalisi aistinguid, emotsioone ja tundeid ning neid klienditöös teadvustada ja toetada;
• teab, millal ja kuidas viia klient teadlikult tunnetega kontakti ning millal tuleks eelistada kognitiivsemat tööd;
• mõistab „asendava tunnetuse“ ja projektsioonide mõju konstellatsiooniprotsessis ning oskab neid ohjata;
• oskab luua tööprotsessis turvalist konteksti, kus tunded saavad ilmuda, liikuda ja transformeeruda;
• suudab kasutada tunnete fokusseeritud tööd ressursina, mitte kurnava üleelamisena.

Teemad:

• Tunnetest kui protsessist: tunded vs emotsioonid vs aistingud – kuidas neid eristada ja tööle kaasata.
• Tunnete roll süsteemsetes mustrites: alla surutud, varjatud ja põlvkondadeülesed tunded.
• Tunded kui side teistega: süü, häbi, viha, kurbus, armastus – nende süsteemne tähendus.
• Tunnete teadlikustamine ja läbitöötamine: millal on see toetav ja millal võib tekitada retraumatisatsiooni?
• Asendav tunnetus: millal ja kuidas ilmuvad teiste tunded esindajates, kuidas neid lugeda ja turvaliselt töödelda.
• Kliendi juhtimine tunnete töötlemisel: kontakt, tempo, piiritletus ja lõpetamine.
• Kognitiivne töö kui ressurss: millal tunnetesse mitte minna, vaid töötada tähenduste, süsteemsete lausete või struktuuriga.

Maht: 30 ak h + 10 h
Kuupäevad: 16.-18.04.2026
Koolitajad: Karin London

Õpiväljundid:

• omandab süsteemse fenomenoloogilise lähenemise kaudu sügavamat arusaama ema ja isa teemade tähendusest inimese psüühikas ja süsteemides;
• oskab struktureerida konstellatiivse töö ema ja isa teemadega nii lühema seansi kui ka pikaajalise protsessina;
• oskab märgata ja sõnastada süsteemseid mustreid ja varjatud lojaalsusi, mis on seotud vanematega;
• omandab oskusi toetada klienti armastuse voo taastamisel ja lahenduste nähtavaks tegemisel vanemate teemadega töötades;
• teab, kuidas turvaliselt ja eetikale vastavalt läbi viia ema-isa teemadega seotud konstellatiivseid protsesse.

Teemad:

• Ema ja laps: kontakt, kiindumussuhe, empaatia, kehaline side, turvalisus. Ema „nälg“ kui sõltuvuslik side. Kiindumushäire ja selle mõju täiskasvanueas. Üleseotus emaga kui armastuse voolu katkestav dünaamika.
• Isa ja laps: isa kui suuna, struktuuri ja väe kandja. Isa puudumise mõju lapse enesehinnangule ja initsiatiivile. Isa ja tütre suhe – mehekuju introjekteerimine; Isa ja poja suhe – identiteedi ja jõu pärandumine. Meeste jõu ja hoolitsuse tasakaal.
• Süsteemsed tagasivaated: kuidas ema ja isa suhted mõjutavad lapse partnerivalikuid, tööidentiteeti ja sotsiaalset funktsioneerimist.
• Süsteemsed katkestused armastuse voos ning viisid selle taastamiseks konstellatiivse töö kaudu.
• Sügava empaatilise kohalolu arendamine konstellatsioonitöös vanemate teemadega.

Maht: 30 ak h + 10 h
Kuupäevad: 04.-06.06.2026
Koolitaja: Kristel Rannamees

Õpiväljundid:

• mõistab haiguste ja sümptomite tähenduslikkust süsteemse fenomenoloogia kontekstis ning oskab neid tõlgendada süsteemsete dünaamikate valguses;
• tunneb erinevaid leinateooriaid ja oskab neid integreerida konstellatiivse töö raames;
• oskab läbi viia seansse, kus fookuses on sümptomid, kroonilised haigused, pärilikud seisundid, eksistentsiaalne kriis, surma kogemus või leina protsess;
• suudab eristada leina erinevaid kihte: individuaalne, süsteemne, kollektiivne ning märgata võimalikke katkestusi ja kinnijäämisi;
• on teadlik piiridest, millal suunata klient edasi meditsiinilise või psühhiaatrilise toe juurde ning millal on süsteemne töö toetav ja sobilik;
• oskab toetada kliendi seost ressursiga ka surma ja leina teemade käsitlemisel, tuues nähtavale elu jätkumise sügavama mõõtme.

Teemad:

• Haiguste ja sümptomite võimalik süsteemne ja psühhosomaatiline etioloogia: pärilikkus, põlvkondadevahelised traumad, varjatud lojaalsused, kaotused ja lahendamata lein.
• Surm kui osa elutsüklist: kuidas töötada eksistentsiaalsete teemadega konstellatsioonis.
• Leina olemus ja kihistused: kaotus partneri, lapse, vanema, töö või tähenduse tasandil.
• Leina ja surma protsessi osad: šokk, eitamine, viha, läbirääkimised, kurbus, aktsepteerimine – ja kuidas need väljenduvad süsteemse töö kontekstis.
• Leina ja kaotusesse kinnijäämine: märgid, põhjused, süsteemsed seosed.
• Lõimumine surma ja surnutega: sümboolne side, lahkunu kohale asetamine, katkestatud lein.
• Surm kui kaotus ja/või ressursi allikas – töö eksistentsiaalse tähendusega.
• Grupiprotsessid ja terapeudi eneseregulatsioon töötamisel surma teemadega.

Maht: 30 ak h + 10 h
Kuupäevad: 17.-19.09.2026
Koolitajad: Olga Knjazeva

Õpiväljundid:
Mooduli läbinu:

• mõistab trauma olemust ja selle neurobioloogilist alust;
• tunneb ära traumatiseeritud kliendi seisundi ning oskab hinnata, millised tööviisid on sobivad süsteemse fenomenoloogilise lähenemise kontekstis;
• teab traumareaktsioonide tasemeid ning oskab eristada akuutset, kroonilist ja komplekstraumat;
• mõistab, kuidas psüühika terved, kaitse- ja traumatiseeritud osad avalduvad konstellatiivses töös;
• oskab rakendada konstellatiivses traumateraapias sobivaid tehnikaid, jälgides turvalisuse ja eetikapõhimõtteid;
• teab traumatöö etappe ning oskab toetada klienti ressursside kaudu turvatunde taastamisel ja regulatsioonis.

Teemad:

• Trauma mõiste: akuutne, korduv, arenguline, kollektiivne ja transgeneratsiooniline trauma.
• Trauma neurobioloogia: närvisüsteemi reaktsioonid (sümpaatiline/hüpersümpaatiline/hüpovagaalne seisund), vagusnärv ja polüvagaalne teooria (Stephen Porges).
• Ellujäämismehhanismid ja närvisüsteemi düsregulatsioon: võitle-põgene-kangestu-kohandu mustrid.
• Psüühika struktuur: terved, kaitsvad ja traumatiseeritud osad – kuidas neid ära tunda ja kuidas nendega konstellatiivses töös turvaliselt suhestuda.
• Traumatöö etapid süsteemses fenomenoloogias: stabiliseerimine, konfrontatsioon, integratsioon.
• Konstellatiivne töö kui traumateraapiline protsess: millal sobib, millal mitte; turvalise välja loomine, piiride hoidmine ja lõpetamise tähendus.
• Süsteemsed traumamustrid: perekonna- ja suguvõsatraumad, katkestused, salastamised, vägivalla ja kaotuse mõju järglastele.

Maht: 40 ak h
Kuupäevad: 19-22.11.2026
Koolitajad: ja Karin London

Õpiväljundid:

• on praktiseerinud konstellatiivse töö läbiviimist reaalsete või simuleeritud juhtumite põhjal;
• on saanud struktureeritud supervisioonitagasisidet vähemalt kahelt koolitajalt-superviisorilt;
• oskab reflekteerida oma tugevusi, arengukohti ja professionaalset hoiakut klienditöös;
• oskab hinnata oma valmisolekut iseseisvaks tööks süsteemse fenomenoloogilise terapeudina või spetsialistina;
• mõistab supervisiooni olulisust kui kutsealase kasvu ja eneseteadlikkuse toetamise tööriista.

Teemad:

• Konstellatiivse töö praktiline demonstratsioon individuaalselt või väikse grupi ees.
• Järelrefleksioon ja tagasiside: tugevused, arengukohad, eetilised kaalutlused, tööstiil.
• Eneseanalüüs: sisemised impulsid, väljatajumine, piiride hoidmine, kontakti kvaliteet.
• Superviseeritavate vahelised kogemuste jagamised ja grupi toetav refleksioon.
• Õppija personaalne arengukaart: millised kompetentsid on saavutatud, mis vajab veel praktikat või tuge.

Maht: 30 ak h + 10 h
Kuupäevad: 10-12.12.2026
Koolitajad: Karin London

Õpiväljundid:
Mooduli läbinu:

• oskab sünteesida kogu väljaõppe vältel õpitud metoodikad, teooriad ja kogemused üheks tervikuks;
• koostab endale isikliku süsteemse fenomenoloogilise töö “tööriistakasti”, lähtudes oma tugevustest, eetikast ja töövaldkonnast;
• mõistab süsteemse terapeudi või spetsialisti rolli vastutust ja eetilisi piire erinevates töösituatsioonides;
• reflekteerib enda professionaalset arenguteed, teadlikkust ja valmisolekut süsteemseks tööks;
• oskab läbi viia metaanalüütilist refleksiooni nii oma tööst kui ka konstellatsioonide protsessidest laiemalt.

Teemad:

• Süsteemse fenomenoloogilise spetsialisti ja terapeudi eetilised põhimõtted: piirid, vastutus, konfidentsiaalsus, kontakt, mõju ja võim.
• Professionaalse identiteedi kujunemine: mis on minu tugevused, mis vajab veel arengut?
• Praktiline tööriistakast: milliseid meetodeid, võtteid ja tehnikaid kasutan oma töös?
• Konstellatiivsete tööde metaanalüüs: kuidas mõista toimunud protsessi sügavamal tasandil?
• Eneserefleksioon kui pideva professionaalse arengu alus.
• Lõputöö ettevalmistus: vormistuslikud ja sisulised nõuded, isikliku kogemuse sidumine teooriaga.

Maht: 40 ak h
Kuupäevad: 18-21.02.2027
Komisjonis: Karin London, + EPKA esindaja

Õpiväljundid:
Mooduli läbinu:

• on esitanud oma individuaalse professionaalse portfoolio, mis kajastab kogu õppeperioodi arenguteekonda;
• on demonstreerinud oma teadmisi ja oskusi süsteemse fenomenoloogilise spetsialisti või terapeudina;
• on kaitsnud oma lõputöö ning esitanud põhjendatud seosed isikliku kogemuse, teoreetilise teadmise ja praktiliste oskuste vahel;
• oskab ennast professionaalselt esitleda ja vastata sisulistele küsimustele eetika, metoodika ja praktika kohta;
• on võimeline reflekteerima oma valmisolekut iseseisvaks tööks ja edasiseks arenguks valitud rollis.

Teemad:

• Iga õppija esitleb oma portfooliot, kus kajastuvad:
  • isiklik arenguteekond kolme aasta vältel
  • olulised õppetunnid ja läbimurded õppeprotsessis
  • valitud tööriistakast ja selle põhjendused
  • refleksioon eetiliste ja metoodiliste küsimuste osas
• Lõputöö esitlemine ja kaitsmine suulise ettekandena.
• Küsimused-vastused: sügavuti minevad arutelud õppija töö ja valikute üle.
• Gruppide ja juhendajate tagasiside – õppija tugevused, arenguvõimalused, professionaalne kuvand.
• Ühised kokkuvõtted ja rituaalne lõpetamine.

PRAKTILINE KORRALDUS

• Õppijad valmistavad ette 20–30 minutilise esitluse, mis sisaldab visuaali ja suulist selgitust.
• Lõputöö (kirjalik) peab olema esitatud vähemalt 2 nädalat enne kaitsmist.
• Hinnatakse: sisu sügavust, struktuuri, seoste loomise oskust, professionaalset väljendusoskust, refleksioonitasandit.