Süsteemne fenomenoloogiline terapeut ja spetsialist

1. ÕPPE EESMÄRGID JA KESTUS

1.1. Õppe aluspõhimõtted

Õppe aluspõhimõtteks on austus kõikide inimeste ja nende valikute suhtes lähtuvalt inimõiguste ja põhivabaduste  konventsioonist (https://www.riigiteataja.ee/akt/13320295).

1.2. Süsteemne fenomenoloogia. Teoreetilised lähtepunktid

Süsteemne fenomenoloogia ehk süsteemsed paigutused ehk süsteemsed lahendused on dünaamilist ruumilist kujundit kasutav protsessitöö metoodika. Seda kasutatakse süsteemi hetkeseisu kaardistamiseks või parima võimaliku lahenduse leidmiseks teraapias, supervisioonis, coachingus ja psühholoogilises nõustamises, samas ka pedagoogikas, juriidikas ja mitmetes teistes valdkondades. Süsteemiks võib olla näiteks isik, suhe, suguvõsa, organisatsioon.

Süsteemsel fenomenoloogial põhinevad ideel, et probleemid kanduvad edasi läbi põlvkondade, tekitades stressi siin ja praegu. See idee omakorda põhineb epigeneetikal – teadusel, mis uurib päriliku fenotüübi muutusi, mille käigus ei ole DNA järjestus muutunud. Trauma tulemusena muutub järglaste neurokeemia. Transgeneratiivseid traumasid käsitletakse väga põhjalikult ka pereteraapias, mis on teaduspõhine meetod.

Süsteemse fenomenoloogiameetod pretendeerib põhjuslike seoste väljatoomisele, mitte ravile. Terapeutiline mõju, juhul kui see konstellatsiooniga kaasneb, on lisaväärtus, mida väga paljud kliendid siiski kogevad. Samas ei tohiks konstellöör ravile pretendeerivaid lubadusi jagada.
(http://epkaest.com/süsteemsed fenomenoloogiad-2/ koostanud Karin London 2020)

Süsteemne fenomenoloogia toetub teaduspõhistele meetoditele nagu pereteraapia. Peresüsteemsed fenomenoloogiade fenomenoloogilist sugulust saab jälgida filosoofide Franz Brentano, Edmund Husserli ja Martin Heideggeri lähenemise kaudu. Nende vaatenurk avaldub eksistentsiaalses fenomenoloogias ja haarab selle kaudu tähendust ning tunnetust. Peresüsteemsed fenomenoloogiad saavad oma vormi peresüsteemi psühholoogiast. Selle liikumise mõjutajate hulka kuulub psühhodraama rajaja Jacob Moreno; Iván Böszörményi-Nagy, põlvkondadevahelise süsteemse mõtlemise pioneer; Milton Erickson, lühiteraapia ja hüpnoteraapia teerajaja; Eric Berne, kes mõtles välja elu stsenaariumite kontseptsiooni; ja Virginia Satir, kes töötas välja pereskulptuuri – süsteemsete süsteemsed fenomenoloogiade eelkäija.

Praeguseks kogutud andmed osutavad sellele, et süsteemse fenomenoloogia on tõhus sekkumine, millel on märkimisväärne kasu elanikkonna vaimsele tervisele.
(https://www.researchgate.net/publication/349004492_The_Effectiveness_of_Family_Constellation_Therapy_in_Improving_Mental_Health_A_Systematic_Review)

1.3. Õppekava eesmärgid

1.3.1. Õppekava eesmärkideks on koolitada välja professionaalsed süsteemse fenomenolooogia spetsialistid spetsialisti tasemel, kes oskavad läbi viia konstellatsiooniprotsessi nii, et töötavad üksnes süsteemi ja peresüsteemi korra seadustega, ei tee teraapiat ega tööta sügavate traumade ja psüühikahäiretega.

1.3.1.1. Anda oskusi ja teadmisi, kuidas läbi viia konstellatsiooniseanss.

1.3.1.2. Anda teadmisi konstellatsiooniprotsessi interventsioonidest.

1.3.1.3. Arendada teadlikkust ja mõistmist, kuidas traumad ja üleelamised võivad mõjutada konstellatsiooni läbiviimise protsessi ning tulemust.

1.3.1.4. Avardada arusaamist, mis on konstellatsiooni ja teraapia vahe ning kuidas viia konstellatsiooni läbi, vältides seejuures teraapiatasandile minemist

1.3.2. Õppekava eesmärgiks on koolitada välja professionaalsed süsteemse fenomenoloogia spetsialiste, kes oskavad kasutada süsteemse fenomenoloogiat nii üksiku seansi kui ka pikema terapeutilise protsessina.

1.3.2.1. Arendada teadlikkust sellest, kuidas traumad ja üleelamised võivad mõjutada konstellatsiooni läbiviimise protsessi ning tulemust;

1.3.2.2. Anda oskusi ja teadmisi, kuidas läbi viia terapeutilise konstellatsiooni seanss ja protsess ning mis teeb sellest terapeutilise protsessi.

1.3.2.3.  Avardada arusaamist, mis on konstellatsioon ja mis on teraapia ning mis on terapeutiline konstellatsioon.

1.3.2.4. Anda teadmisi terapeutilise konstellatsiooni protsessi interventsioonidest.

1.4. Õpetamise metoodikad ja lähenemisviisid

ÜHES ÕPPEGRUPIS HAKKAVAD ÕPPIMA NII SPETIALISTID KUI KA TERAPEUDID.
Õppes süsteemsed fenomenoloogiates näidatakse, kuidas ühele ja samale situatsioonile läheneb spetsialist ja kuidas terapeut. Osaliselt on grupitööd vastavalt nendes gruppides, millist taset õppija soovib omandada. Tasemeid saab arendada edasi vastavalt baashariduse omandamisele. Sel juhul täpselt sama õppekava ei pea läbima, vaid tulevad lisamoodulid.

Õppe peamised lähenemisviisid on loengud, grupitööd, süsteemsed fenomenoloogiad ja harjutused. Õpe põhineb „alt üles“ koosloomise põhimõtetel ning spontaansusprintsiibil – kuidas leida vanadele olukordadele uusi lahendusi ja uutele olukordadele adekvaatseid lahendusi.

Õpe toimub peamiselt ühes grupis. Juhul kui on kohal kaks põhiõppejõudu, siis mõned tööd toimuvad kahes eraldi grupis. Pärast iga konstellatsiooni toimub protsessianalüüs: arutletakse, miks ja mida konstellöör tegi, milline on mõju kliendile, millised grupi tähelepanekud. Õppe jooksul saab iga osaleja vähemalt ühe isikliku konstellatsioonitöö õppeprotsessi osana.

Õpe toimub grupiteraapia põhimõtetel jälgides, kuidas ühe inimese konstellatsiooniprotsess ja teema mõjutab teiste osalejate teemasid ning mis toimub inimestega, kui nad konstellatsiooni vaatlevad või selles osalevad. Kasutatakse metaanalüüsi.

Õppija peab koostama õppeperioodi kohta portfoolio, millesse kuuluvad eneseanalüüsi päevik, endale saadud ja enda poolt läbiviidud süsteemsed fenomenoloogiade analüüs, harjutusgruppides osalemise kokkuvõtted ja vähemalt ühe õppesüsteemse fenomenolooogilise spetsialistiga läbitud protsessi kirjeldus.

1.5. Õppe kestus ja maht

Õppe kestus on kokku 3 aastat, kokku 900 akadeemilist tundi, millest 530 ak h  auditoorset tööd, 150 ak h praktikat  ja 220 ak h tundi iseseisvat tööd (kirjanduse lugemine, õppegruppides harjutamine, töö videomaterjaliga jne)

1.6. Õppima asumise vastuvõtutingimused

1.6.1. Nimetus: süsteemne fenomenoloogia spetsialist

1.6.1.1. Õppima asujal on omandatud kõrgharidus mis iganes valdkonnas.

1.6.1.2. kõrgharidus, millele lisandub dokumenteeritud täiendkoolitusi 120 ak h inimese psüühikast, nõustamise alustest (v.a kui on läbitud õppe ajal).

1.6.1.3. Õppima asujal on pärast kõrghariduse omandamist vähemalt kaks aastat järjepidevat töökogemust inimestega töötamisel.

1.6.1.4. Õppima asujal on vähemalt 30 ak h süsteemses fenomenoloogias osalemise kogemust. Võib olla korraldatud skriininguna väljaõppe korraldaja poolt neile, kel puudub varasem konstellatsioonikogemus.

1.6.1.5. Süsteemse fenomenolooogia spetsialisti õigused:  võib töötada  süsteemsel tasemel, teha süsteemset fenomenoloogiat gruppides ja individuaalselt (v.a raskete kliiniliste ja psühhiaatriliste  küsimuste ning raskete traumadega). 

1.6.2. Nimetus: süsteemne fenomenoloogia terapeudi tase

1.6.2.1 Õppima asujal on omandatud magistrikraad psühholoogias või dokumenteeritud ekvivalent väljaõppe pakkuja vastutusel (3+2) või selle omandamine lõpetamisel

1.6.2.2. Magistrikraad meditsiinis, pedagoogikas, sotsiaaltöös või dokumenteeritud ekvivalent väljaõppe pakkuja vastutusel (3+2), millele lisandub täiendkoolitusi 120 ak h inimese psüühikast, nõustamise alustest, rahvusvahelisest haiguste klassifikatsioonist (RHK), traumadest jms. 1.6.2.3. Õppima asujal on pärast formaalhariduse omandamist vähemalt neli aastat järjepidevat töökogemust inimestega töötamisel.

1.6.2.4. Õppima asujal on vähemalt 40 ak h süsteemsed fenomenoloogiades osalemise kogemust. Võib olla korraldatud skriininguna väljaõppe korraldaja poolt neile, kel puudub varasem konstellatsioonikogemus.

1.6.2.5. Süsteemse fenomenoloogia terapeudi õigused: võib teha süsteemset fenomenoloogiat gruppides ja individuaalselt piiranguteta ka teemadel, mis eeldavad laialdasi teadmisi psüühika toimimise, isiksuse- ja psüühikahäirete kohta (sümptomid, psüühilised häired, traumatöö, süsteemsed küsimused).

1.7. Õppekava väljundid

Kursuse läbinu:

1.7.1 Mõistab süsteemse fenomenoloogia rakendamise põhimõtteid ja metoodikat;

1.7.2  Oskab läbi viia süsteemse fenomenoloogia sessiooni;

1.7.3. Oskab läbi viia süsteemse fenomenoloogia sessioone üksikult kui ka protsessina;

1.7.4. Teab, mis on süsteemne fenomenoloogia, mis on teraapia ja mis on süsteemne fenomenoloogia;

1.7.5. Tunneb psühhopatoloogia aluseid konstellatsiooni kontekstis vajalikul määral;

1.7.6. Kasutab süsteemse fenomenolooogilise spetsialisti ja terapeudi oskusi asjakohaselt ja kliendist lähtuvalt;

1.7.7. Lähtub EPKA eetikakoodeksist.

2. ÕPPE SISU

2.1.  Mis on süsteemne fenomenoloogia – teoreetilised lähtealused ja oodatavad tulemused.

2.2  Süsteemse fenomenoloogia läbiviimise metoodika.

2.3  Traumade teadvustamine süsteemse fenomenoloogia protsessis.

2.4  Süsteemse fenomenoloogiatöö eetika ja süsteemse fenomenolooogia spetsialisti isiksus töövahendina

3. ÕPPE MAKSUMUS

Ühe mooduli maksumus on 360 eurot, supervisiooni ja töö demonstratsiooni moodulite maksumus on 480 eur.

Praktikapäeva maksumus 100 eurot